Clergyman's

“Tänapäeva noored on küllalt hästi informeeritud, nende muusikaline silmapiir võib olla väga lai. Nad teavad, milline on momendil maa­ilmas hea ning moodsa muusika mudel ja on virgad seda nõudma. Selge, et ajast ja arust solist või ansambel ei löö täna enam läbi. Aga muusika on siiski kõigi jaoks, vanade ja noorte jaoks. Siit saa­vad kosutust hingele ja vaimule koolilapsed ning pensionärid, töö­lised ning põllumehed. Neile on vaja anda valikuvõimalus. Kellele lööklaul, kellele folk, kellele džäss, kellele rokk... Meie muusikaolustikus peaks leiduma muu­sikat kõigiks hingeilmadeks. Ai­nult sel juhul tunneb inimene, et muusika on ta sõber, ta emotsioo­nide rikastaja.” – Anne Erm

“Meie sajandil toimub levimuusika areng käsikäes massikommunikatsioonivahendite arenguga. Muusi­kat tiražeerivad raadio, televisi­oon, heliplaadid, -lindid, -kassetid jne., olles võimsaks loomingu stimulaatoriks.” – Anne Erm

“Esialgu veel puudub meie vabariigis muusikute tegevust korraldav ühine organisatsioon, aga seda oleks ammugi vaja, sest kõik ei mahu filharmoonia hoole alla. ""Hiina müüri"" professionaalsete ja taidlusmuusikute vahel täna­päeval muidugi pole. Hindamise kriteeriumiks jääb ikka kvaliteet, ja kui see rahuldab, on uksed eetrisse ning kontsertlavale lahti mõlemale.” – Anne Erm

“Uno Naissoo ei kuulunud nende heliloojate hulka, kes kord avas­tatud muusikalist leidu kasutavad aastast aastasse. Iga laulu jaoks leidis ta uue muusikalise lahen­duse, uue puändi. Sellepärast on tema laulud värsked ning kordumatud. Neis köidab kõigi kompo­nentide fantaasiarikas ühendus, orgaaniline tervik. Ilusat meloodiat toetavad harmoonilised leiud, orkestrivärvid.” – Anne Erm

“Kõige paremini suudab erinevate kuulajate maitset rahuldada raa­dio.” – Anne Erm

“Arne Oit kirjutas südamest ja südamesse. Ta tundis oma kuulajat ja aimas intuitiivselt, millest pa­rasjagu puudust tunti. Ta laulud on kirjutatud hea maitsega, neil on kaalukas üldinimlik sisu. Ta laulude ava­ras temaatikas peegeldub ergas ja mitmekülgne maailmataju. Heli­looja temaatilised laulud kutsuvad kuulama. Neis ei ole suurejoone­list pateetikat ega välist sära, seda sügavam aga on sisu. Kuulates ta laule ""Vana meloodia"", ""Igavene tuli"" või ""Unustuse jõel"", jääd mõttesse ja kuuled otsekui igaviku häält.” – Anne Erm

“Kuuekümnendatel aastatel seisis eesti levimuusika juba kindlalt jalgadel. See oli stabiliseerumise periood: loomingulised otsingud kinnistusid, helilooming ja esituskunst saavutasid suurema kunstiküpsuse. Eesti džässifestivalid võitsid suure autoriteedi kogu Nõukogudemaal. Rohkem kui kakskümmend parimas loomeeas professionaalset heliloojat tegid palju ära meie levimuusika aren­damiseks. Isegi mitmed veendu­nud süvamuusika autorid kirjutasid sel perioodil mõned teosed kergemas laadis. Heliloojate edu­rivis oli kolm meest Uno Nais­soo, Arne Oit ja Valter Ojakäär. Nende muusikalise tegevuse ja loomingu mõju meie tänasele levi­muusikale oleks raske üle hinnata. Nad võitlesid rahvusliku, nüüdis­aja nõuetele vastava professio­naalse loomingu eest, rajades kindla aluse eesti džässimuusikale ning arendades edasi laululoo­mingu traditsioone. Nad võtsid oma südameasjaks noore haritud levimuusikute põlvkonna kasvata­mise ning tõhusa muusikapropa­ganda tegemise.” – Anne Erm

“Tänases kultuurisituatsioonis on levimuusikal täita olulisem koht kui kunagi varem. Ajastu pulss ja muutumised kajastuvad siin otse­selt ja vahetult.” – Anne Erm

“Arne Oit , ENSV teeneline kunstitegelane, ELKNÜ preemia laureaat, paljude lauluvõistluste võitja, on suurkuju meie laululoojate seas. Ületada Arne Oidi kunstikõrgusi pole lihtne. See ülesanne seisab meie heliloojail veel ees.” – Anne Erm

“Seitsmekümnendate aastate keskpaigast alates teeb meie levimuu­sikas ilma ansamblite muusika. ""Kukerpillide"", ""Apelsini"", ""Fixi"", ""Ruja"", ""Radari"" jt. gruppide muu­sika on võitnud laia auditooriumi poolehoiu. Kasvab ansamblite professionaalsus, laieneb nende muusika stiililine ring, rikastub kõlapilt.” – Anne Erm

“Tema loomingus ei ole ilmetuid teoseid, samuti pole ta eluromaa­nis sisutuid lehekülgi.” – Anne Erm

“Mis on levimuusika arenemise suurimaks stiimuliks? Muidugi head levimistingimused, massikommunikatsioonikanalite sihi­päraselt planeeritud töö.” – Anne Erm