Clergyman's

Seal, kus kogu metsamaastik on tootmiseks kasutusele võetud, unustab rahvas loodusliku metsa väljanägemise, sest selliseid metsi lihtsalt ei ole enam. Noor inimene peab normaalseks olemasolevat metsa, vanem põlvkond võrdleb teda oma noorpõlvemaastikega.
- Anneli Palo

Inimese silmis on koprasood koledad tüügastikud, raiskuläinud maa ja surnud puud. Kobras kui metsadesse vaheldusrikkuse tekitaja on siiski pigem maastiku sanitar kui kahjur — kuivanud puud saavad toidulauaks seentele ja mardikatele, viimased omakorda lindudele; madala ja kiiresti soojeneva veega paistiik sobib elupaigaks lugematutele putukaliikidele, keda söövad nii linnud kui ka konnad. Seal käivad toitumas veel väikekiskjad ja haruldased musttoonekured. Soos kasvavad mahlakad vee- ja kaldataimed on toiduks põtradele ja metssigadele; põuasel suvel käivad nad siin kümblemas ja ojanired pakuvad joogivett. Soost auruv vesi hoiab ümbritsevas metsas samblikele, sammaldele ja seentele vajalikku niisket mikrokliimat.
- Anneli Palo

Inimese silmis on koprasood koledad tüügastikud, raiskuläinud maa ja surnud puud. Kobras kui metsadesse vaheldusrikkuse tekitaja on siiski pigem maastiku sanitar kui kahjur — kuivanud puud saavad toidulauaks seentele ja mardikatele, viimased omakorda lindudele; madala ja kiiresti soojeneva veega paistiik sobib elupaigaks lugematutele putukaliikidele, keda söövad nii linnud kui ka konnad. Seal käivad toitumas veel väikekiskjad ja haruldased musttoonekured. Soos kasvavad mahlakad vee- ja kaldataimed on toiduks põtradele ja metssigadele; põuasel suvel käivad nad siin kümblemas ja ojanired pakuvad joogivett. Soost auruv vesi hoiab ümbritsevas metsas samblikele, sammaldele ja seentele vajalikku niisket mikrokliimat.
- Anneli Palo

Looduslikult süttivad metsad välgulöögist. Kui vihma sajab seejuures mõõdukalt ning looduses on pikalt valitsenud põud, levib põleng suurele alale. Okasmetsade vööndis on looduslikud põlengud tavalised ja on teada vähemalt sadakond kitsalt kohastunud liiki, kes vajavad eluks põlenud puitu või maapinda, nende hulgas on nii soontaimi, samblikke, samblaid, putukaid, kui ka seeni. Inimene näeb aga harjumuspärase keskkonna kadumist .
- Anneli Palo

Metsa enese eesmärgiks ei ole puidu tootmine: mets on elav ja muutuv kooslus, kus iga liik ja isend otsib oma kohta või säilitab seda, võitleb ja teeb teistega koostööd ellujäämise nimel.
- Anneli Palo

Metsa enese eesmärgiks ei ole puidu tootmine: mets on elav ja muutuv kooslus, kus iga liik ja isend otsib oma kohta või säilitab seda, võitleb ja teeb teistega koostööd ellujäämise nimel.
- Anneli Palo

Mina näen metsa kui pidevas muutumises olevat maastikku, mille praegune ilme on lähema või kaugema mineviku pärand. Täna metsades midagi tehes või tegemata jättes kujundame tuleviku metsi. Mets on ühtlasi ökosüsteem - ta on üleni elus, alustades puudest ja lõpetades mikroskoopilise mullaelustikuga. Igale võimalikule muutusele reageerib teatud osa liike ning mõju kandub läbi arvukate liikide vaheliste seoste kogu ökosüsteemile. Mida enam liike, seda rohkem ka muutusi tasakaalustavaid arenguteid.
- Anneli Palo

Metsadele praegu omase liigirikkuse säilimiseks peab umbes kümnendik Eesti metsamaast olema pidevalt kaetud loodus- ja põlismetsaga. Kui metsa senisest veel intensiivsemalt majandada, näiteks raiuda nooremaid metsi kui praegused raievanused, tuleks suurendada ka rangelt kaitstavate metsade pindala. Paljud liigid on juba hävinud või kohe hävimas, vaatamata sellele, et metsad on võetud looduskaitse alla ja raie lõpetatud, sest inimtegevuse mõju on olnud liiga tugev või pikaajaline. Lõuna-Soomes, kus põlismetsad säilinud umbes 1%-1 metsamaast, on vanade metsadega seotud liikide väljasuremisvõlaks hinnanguliselt 1000 liiki. See tähendab, et kui sobivate elutingimustega metsaalade pind kiiresti ei suurene, hääbuvad need liigid pikapeale.
- Anneli Palo

Milliseks kujunevad Eesti metsad kliima soojenemise või järjest kontrastsemaks muutuvate ilmastikunähtuste tulemusena? Ulatuslikud jahedad veerohked soometsad on lausaliselt kuivendatud ning muutunud toitaineid ökosüsteemist väljaviivateks puupõldudeks, sest raievanus võrdub bioloogilises mõttes puude varase keskeaga. Kui mitu korda saab neid alasid lagedaks raiuda ja taasmetsastada? Lõpuks on pinnas vaesunud, lagupuitu ei teki, kooslus on lühiajaline ja puud ühevanused, mistõttu seal suudavad elada vaid üksikud liigid, kes seetõttu enamikul juhtudel kvalifitseeruksidki kahjuriteks. Endistele põllumajandusmaadele kasvanud metsades tekivad sarnased probleemid kohe ja nende lahendamiseks polegi õieti odavamat teed kui kasutada looduslikku puuliikide vaheldust ja muid loodusmetsa kujunemise protsesse.
- Anneli Palo

Metsadele praegu omase liigirikkuse säilimiseks peab umbes kümnendik Eesti metsamaast olema pidevalt kaetud loodus- ja põlismetsaga. Kui metsa senisest veel intensiivsemalt majandada, näiteks raiuda nooremaid metsi kui praegused raievanused, tuleks suurendada ka rangelt kaitstavate metsade pindala. Paljud liigid on juba hävinud või kohe hävimas, vaatamata sellele, et metsad on võetud looduskaitse alla ja raie lõpetatud, sest inimtegevuse mõju on olnud liiga tugev või pikaajaline. Lõuna-Soomes, kus põlismetsad säilinud umbes 1%-1 metsamaast, on vanade metsadega seotud liikide väljasuremisvõlaks hinnanguliselt 1000 liiki. See tähendab, et kui sobivate elutingimustega metsaalade pind kiiresti ei suurene, hääbuvad need liigid pikapeale.
- Anneli Palo