Clergyman's

Üha enam uurijaid näib jõudvat üha kindlamale veendumusele, et huumor on nii keerukas ja paljutahuline fenomen, et selle kohta pole üldse võimalik luua mingit ühtainsat ja ammendavat koondteooriat.
- Arvo Krikmann

Kõik teavad, et humanitaarteadustes – lingvistikas, folkloristikas, kirjandusteaduses, filosoofias jt-s – valitseb põliselt kenakene terminoloogiline paabel. See puudutab nii üksikmõistete formuleerimist kui ka ainete kategoriseerimist . On tehtud statistikaid kõige polüsemantilisemaist terminitest ning kultuur ja struktuur on neis pingeridades juhtivail kohtadel. Pooli asju maailmas on nimetatud mudeliks, tekstiks, ruumiks, märgiks, müüdiks, identiteediks ja diskursuseks. Väga paljud asjad on praegu kas kognitiivsed või intertekstuaalsed, vahel mõlemat ühtaegu. Keegi ei oska öelda, mida täpselt tähendavad kognitivistika paljudel aladel pruugitavad mõisted freim, skript, skeem, domeen, representatsioon jt. Objekti mõiste Charles Peirce'il ei eelda, et objekt oleks midagi reaalset; objekt võib olla midagi tajutavat või ainult kujutletavat või isegi midagi kujutlematut, võib-olla on objekt koguni fiktiivne; sellest hoolimata suudavad objektid jaguneda kahte liiki – vahetuiks ja dünaamilisteks . Modaliteedi mõiste on täiesti erineva tähendusega tajupsühholoogias ja lingvistikas ning üsna erineva tähendusega lingvistikas ja loogikas. Eestikeelne terminoloogia on hädas sellega, kuidas küll tõlkida superterminit mind, millest kobrutab kogu ingliskeelne kirjandus ja mis võib nähtavasti tähendada kõike, mis toimub sestpeale, kui sa nt puudutad näpuga kuuma rauda, kuni sinnani, kui sa instinktiivselt käe eemale tõmbad, aga ilmselt ka seda kapatsiteeti ja tegevust, mille abil Andrew Wiles tõestas nn Fermat’ viimase teoreemi, ja väga paljut muudki.
- Arvo Krikmann

Kõik teavad, et humanitaarteadustes – lingvistikas, folkloristikas, kirjandusteaduses, filosoofias jt-s – valitseb põliselt kenakene terminoloogiline paabel. See puudutab nii üksikmõistete formuleerimist kui ka ainete kategoriseerimist . On tehtud statistikaid kõige polüsemantilisemaist terminitest ning kultuur ja struktuur on neis pingeridades juhtivail kohtadel. Pooli asju maailmas on nimetatud mudeliks, tekstiks, ruumiks, märgiks, müüdiks, identiteediks ja diskursuseks. Väga paljud asjad on praegu kas kognitiivsed või intertekstuaalsed, vahel mõlemat ühtaegu. Keegi ei oska öelda, mida täpselt tähendavad kognitivistika paljudel aladel pruugitavad mõisted freim, skript, skeem, domeen, representatsioon jt. Objekti mõiste Charles Peirce'il ei eelda, et objekt oleks midagi reaalset; objekt võib olla midagi tajutavat või ainult kujutletavat või isegi midagi kujutlematut, võib-olla on objekt koguni fiktiivne; sellest hoolimata suudavad objektid jaguneda kahte liiki – vahetuiks ja dünaamilisteks . Modaliteedi mõiste on täiesti erineva tähendusega tajupsühholoogias ja lingvistikas ning üsna erineva tähendusega lingvistikas ja loogikas. Eestikeelne terminoloogia on hädas sellega, kuidas küll tõlkida superterminit mind, millest kobrutab kogu ingliskeelne kirjandus ja mis võib nähtavasti tähendada kõike, mis toimub sestpeale, kui sa nt puudutad näpuga kuuma rauda, kuni sinnani, kui sa instinktiivselt käe eemale tõmbad, aga ilmselt ka seda kapatsiteeti ja tegevust, mille abil Andrew Wiles tõestas nn Fermat’ viimase teoreemi, ja väga paljut muudki.
- Arvo Krikmann

Kõik teavad, et humanitaarteadustes – lingvistikas, folkloristikas, kirjandusteaduses, filosoofias jt-s – valitseb põliselt kenakene terminoloogiline paabel. See puudutab nii üksikmõistete formuleerimist kui ka ainete kategoriseerimist . On tehtud statistikaid kõige polüsemantilisemaist terminitest ning kultuur ja struktuur on neis pingeridades juhtivail kohtadel. Pooli asju maailmas on nimetatud mudeliks, tekstiks, ruumiks, märgiks, müüdiks, identiteediks ja diskursuseks. Väga paljud asjad on praegu kas kognitiivsed või intertekstuaalsed, vahel mõlemat ühtaegu. Keegi ei oska öelda, mida täpselt tähendavad kognitivistika paljudel aladel pruugitavad mõisted freim, skript, skeem, domeen, representatsioon jt. Objekti mõiste Charles Peirce'il ei eelda, et objekt oleks midagi reaalset; objekt võib olla midagi tajutavat või ainult kujutletavat või isegi midagi kujutlematut, võib-olla on objekt koguni fiktiivne; sellest hoolimata suudavad objektid jaguneda kahte liiki – vahetuiks ja dünaamilisteks . Modaliteedi mõiste on täiesti erineva tähendusega tajupsühholoogias ja lingvistikas ning üsna erineva tähendusega lingvistikas ja loogikas. Eestikeelne terminoloogia on hädas sellega, kuidas küll tõlkida superterminit mind, millest kobrutab kogu ingliskeelne kirjandus ja mis võib nähtavasti tähendada kõike, mis toimub sestpeale, kui sa nt puudutad näpuga kuuma rauda, kuni sinnani, kui sa instinktiivselt käe eemale tõmbad, aga ilmselt ka seda kapatsiteeti ja tegevust, mille abil Andrew Wiles tõestas nn Fermat’ viimase teoreemi, ja väga paljut muudki.
- Arvo Krikmann

Kõik teavad, et humanitaarteadustes – lingvistikas, folkloristikas, kirjandusteaduses, filosoofias jt-s – valitseb põliselt kenakene terminoloogiline paabel. See puudutab nii üksikmõistete formuleerimist kui ka ainete kategoriseerimist . On tehtud statistikaid kõige polüsemantilisemaist terminitest ning kultuur ja struktuur on neis pingeridades juhtivail kohtadel. Pooli asju maailmas on nimetatud mudeliks, tekstiks, ruumiks, märgiks, müüdiks, identiteediks ja diskursuseks. Väga paljud asjad on praegu kas kognitiivsed või intertekstuaalsed, vahel mõlemat ühtaegu. Keegi ei oska öelda, mida täpselt tähendavad kognitivistika paljudel aladel pruugitavad mõisted freim, skript, skeem, domeen, representatsioon jt. Objekti mõiste Charles Peirce'il ei eelda, et objekt oleks midagi reaalset; objekt võib olla midagi tajutavat või ainult kujutletavat või isegi midagi kujutlematut, võib-olla on objekt koguni fiktiivne; sellest hoolimata suudavad objektid jaguneda kahte liiki – vahetuiks ja dünaamilisteks . Modaliteedi mõiste on täiesti erineva tähendusega tajupsühholoogias ja lingvistikas ning üsna erineva tähendusega lingvistikas ja loogikas. Eestikeelne terminoloogia on hädas sellega, kuidas küll tõlkida superterminit mind, millest kobrutab kogu ingliskeelne kirjandus ja mis võib nähtavasti tähendada kõike, mis toimub sestpeale, kui sa nt puudutad näpuga kuuma rauda, kuni sinnani, kui sa instinktiivselt käe eemale tõmbad, aga ilmselt ka seda kapatsiteeti ja tegevust, mille abil Andrew Wiles tõestas nn Fermat’ viimase teoreemi, ja väga paljut muudki.
- Arvo Krikmann

Kõik teavad, et humanitaarteadustes – lingvistikas, folkloristikas, kirjandusteaduses, filosoofias jt-s – valitseb põliselt kenakene terminoloogiline paabel. See puudutab nii üksikmõistete formuleerimist kui ka ainete kategoriseerimist . On tehtud statistikaid kõige polüsemantilisemaist terminitest ning kultuur ja struktuur on neis pingeridades juhtivail kohtadel. Pooli asju maailmas on nimetatud mudeliks, tekstiks, ruumiks, märgiks, müüdiks, identiteediks ja diskursuseks. Väga paljud asjad on praegu kas kognitiivsed või intertekstuaalsed, vahel mõlemat ühtaegu. Keegi ei oska öelda, mida täpselt tähendavad kognitivistika paljudel aladel pruugitavad mõisted freim, skript, skeem, domeen, representatsioon jt. Objekti mõiste Charles Peirce'il ei eelda, et objekt oleks midagi reaalset; objekt võib olla midagi tajutavat või ainult kujutletavat või isegi midagi kujutlematut, võib-olla on objekt koguni fiktiivne; sellest hoolimata suudavad objektid jaguneda kahte liiki – vahetuiks ja dünaamilisteks . Modaliteedi mõiste on täiesti erineva tähendusega tajupsühholoogias ja lingvistikas ning üsna erineva tähendusega lingvistikas ja loogikas. Eestikeelne terminoloogia on hädas sellega, kuidas küll tõlkida superterminit mind, millest kobrutab kogu ingliskeelne kirjandus ja mis võib nähtavasti tähendada kõike, mis toimub sestpeale, kui sa nt puudutad näpuga kuuma rauda, kuni sinnani, kui sa instinktiivselt käe eemale tõmbad, aga ilmselt ka seda kapatsiteeti ja tegevust, mille abil Andrew Wiles tõestas nn Fermat’ viimase teoreemi, ja väga paljut muudki.
- Arvo Krikmann

Kõik teavad, et humanitaarteadustes – lingvistikas, folkloristikas, kirjandusteaduses, filosoofias jt-s – valitseb põliselt kenakene terminoloogiline paabel. See puudutab nii üksikmõistete formuleerimist kui ka ainete kategoriseerimist . On tehtud statistikaid kõige polüsemantilisemaist terminitest ning kultuur ja struktuur on neis pingeridades juhtivail kohtadel. Pooli asju maailmas on nimetatud mudeliks, tekstiks, ruumiks, märgiks, müüdiks, identiteediks ja diskursuseks. Väga paljud asjad on praegu kas kognitiivsed või intertekstuaalsed, vahel mõlemat ühtaegu. Keegi ei oska öelda, mida täpselt tähendavad kognitivistika paljudel aladel pruugitavad mõisted freim, skript, skeem, domeen, representatsioon jt. Objekti mõiste Charles Peirce'il ei eelda, et objekt oleks midagi reaalset; objekt võib olla midagi tajutavat või ainult kujutletavat või isegi midagi kujutlematut, võib-olla on objekt koguni fiktiivne; sellest hoolimata suudavad objektid jaguneda kahte liiki – vahetuiks ja dünaamilisteks . Modaliteedi mõiste on täiesti erineva tähendusega tajupsühholoogias ja lingvistikas ning üsna erineva tähendusega lingvistikas ja loogikas. Eestikeelne terminoloogia on hädas sellega, kuidas küll tõlkida superterminit mind, millest kobrutab kogu ingliskeelne kirjandus ja mis võib nähtavasti tähendada kõike, mis toimub sestpeale, kui sa nt puudutad näpuga kuuma rauda, kuni sinnani, kui sa instinktiivselt käe eemale tõmbad, aga ilmselt ka seda kapatsiteeti ja tegevust, mille abil Andrew Wiles tõestas nn Fermat’ viimase teoreemi, ja väga paljut muudki.
- Arvo Krikmann

Nõukogude ajal oli kaasaegse rahvanalja uurimine praktiliselt võimatu ja selle arhiiviline talletaminegi ohtlikult problemaatiline, sest see nali oli valdavalt poliitiline.
- Arvo Krikmann

Naljal on muidki lüüse mittenaerdavasse maailma. Karikatuur võib panna laginal naerma, aga mõnikümmend aastat tagasi viljeldi Eestis täiesti kavatsuslikult rafineeritud peitepildilist karikatuuri, ja karikatuuri naerutu videvikutsoon on grotesk . Nalja ja retoorika piiril paikneb mitmesuguseid absurdilist elementi kätkevaid nähtusi, nagu kalambuur, paradoks, oksüümoron. Kuskil sessamas ringkonnas hõljuvad ka iroonia ja vaimukus.
- Arvo Krikmann

Naljal on muidki lüüse mittenaerdavasse maailma. Karikatuur võib panna laginal naerma, aga mõnikümmend aastat tagasi viljeldi Eestis täiesti kavatsuslikult rafineeritud peitepildilist karikatuuri, ja karikatuuri naerutu videvikutsoon on grotesk . Nalja ja retoorika piiril paikneb mitmesuguseid absurdilist elementi kätkevaid nähtusi, nagu kalambuur, paradoks, oksüümoron. Kuskil sessamas ringkonnas hõljuvad ka iroonia ja vaimukus.
- Arvo Krikmann