Clergyman's

Matused olid Haapsalu linna keskel asuvas vanas surnuaias. Hauda mind lausa ei sunnitud, kuid ärasaatmise stseenis pidin lebama kalmistu kabelis kirstus. Kirst oli võtte ajal miskipärast kõrge puki otsa seatud, Kerge aitas mind kirstu ja sealt välja. Võtted võtsid aega nagu ikka. Et mul kirstus igav ei hakkaks, olin võtnud kaasa kudumistöö ja suitsupaki. Just siis, kui pidin surnuna liikumatult lamama, läksid kaks meest mööda, silmad suured, omavahel kõvasti arutades. Uks kinnitas teisele: ""On jah täitsa elus, ma ise nägin!
- Elle Kull

Haapsalu on saanud minu jaoks täiskasvanuna järjest suurema tähenduse. Kui merd ei ole, ei ole mul õhku hingata. Lõuna-Eesti kuplite vahel, mis on küll väga kaunid, on mul kitsas olla.
- Elle Kull

Haapsalu on saanud minu jaoks täiskasvanuna järjest suurema tähenduse. Kui merd ei ole, ei ole mul õhku hingata. Lõuna-Eesti kuplite vahel, mis on küll väga kaunid, on mul kitsas olla.
- Elle Kull

Isa kukkus nagu sirge puu, juure pealt. Ta polnud kunagi midagi kurtnud. Ta ju ei rääkinud palju, ütles ikka, et suu on söömiseks. Kui tal muresid oligi, siis hoidis ta neid enda sees. Eesti mees mis eesti mees.
- Elle Kull

Libahundi"" paljudes käsitlustes seatakse keskpunkti ja pannakse draamat kandma Tiina. Kooli kirjandustunnist mäletan, et Tiinat esitleti kui vabaduse eest võitlejat ja ""õiget"", Mari leidis hukkamõistu kui tuim ja allaheitlik leppija. Minu meelest ei ole Mari sugugi tuim, temas on sama kirglikud tunded kui Tiinas.
- Elle Kull

Panso armastas Ellet ja pidas teda VÄGA heaks näitlejaks.
- Elle Kull

Panso armastas Ellet ja pidas teda VÄGA heaks näitlejaks.
- Elle Kull

Panso armastas Ellet ja pidas teda VÄGA heaks näitlejaks.
- Elle Kull

Kui juba oma majas elasime, siis hulkusime tihti raudteeäärses metsas ja käisime meie pere kaht lammast karjatamas. Loodus kogu oma rikkuses oli meie elu loomulik osa. Vahel oli Elle meiega koos, vahel üksi - tema on ju kassiaastal sündinud ja juba siis armastas ta omapäi kõndida. Meie kuulsime hiljem tema seiklustest - lossivaremetel turnimisest ja salakäikudes kolamisest.
- Elle Kull

Kui juba oma majas elasime, siis hulkusime tihti raudteeäärses metsas ja käisime meie pere kaht lammast karjatamas. Loodus kogu oma rikkuses oli meie elu loomulik osa. Vahel oli Elle meiega koos, vahel üksi - tema on ju kassiaastal sündinud ja juba siis armastas ta omapäi kõndida. Meie kuulsime hiljem tema seiklustest - lossivaremetel turnimisest ja salakäikudes kolamisest.
- Elle Kull