Clergyman's

Tähelepanu koondamine metakirjanduselt ennastteadvustavale esituslaadile ning kirjandusteoreetilistele viidetele on eriti kesksel kohal nüüdseks eesti keelde jõudnud ""Väikeses maailmas"" . Autor kasutab keskaja rüütliromaani episoodilist ülesehitust, kus üks võimatu seiklus järgneb teisele, ning juhatab raamatu sisse Chauceri ""Canterbury lugudest"" tuttava palverännu kujundiga, iseloomustamaks tänapäeva kirjandusteadlasi, kes on pidevalt reisil ühest teaduspühamust teise, sedamööda kuidas konverentsid kulgevad. Seiklevate rändrüütlite kombel otsib iga mees omal kombel Püha Graaligi. David Lodge on teisal öelnud, et akadeemia sees on tegutsemise peamised suunajad seks ja võimujanu. Võim ehk UNESCO kirjanduskriitika õppetool ongi sihikul enamikul kriitikutest, kes esindavad kirjandusteaduse ja kriitika täisspektrit, alates konservatiivsest, kõige välismaise suhtes skeptilisest ajaloolis-biograafilisest lähenemisest frankofiilsete poststrukturalistlike koolkondade toetamiseni.
- Ene-Reet Soovik

Tähelepanu koondamine metakirjanduselt ennastteadvustavale esituslaadile ning kirjandusteoreetilistele viidetele on eriti kesksel kohal nüüdseks eesti keelde jõudnud ""Väikeses maailmas"" . Autor kasutab keskaja rüütliromaani episoodilist ülesehitust, kus üks võimatu seiklus järgneb teisele, ning juhatab raamatu sisse Chauceri ""Canterbury lugudest"" tuttava palverännu kujundiga, iseloomustamaks tänapäeva kirjandusteadlasi, kes on pidevalt reisil ühest teaduspühamust teise, sedamööda kuidas konverentsid kulgevad. Seiklevate rändrüütlite kombel otsib iga mees omal kombel Püha Graaligi. David Lodge on teisal öelnud, et akadeemia sees on tegutsemise peamised suunajad seks ja võimujanu. Võim ehk UNESCO kirjanduskriitika õppetool ongi sihikul enamikul kriitikutest, kes esindavad kirjandusteaduse ja kriitika täisspektrit, alates konservatiivsest, kõige välismaise suhtes skeptilisest ajaloolis-biograafilisest lähenemisest frankofiilsete poststrukturalistlike koolkondade toetamiseni.
- Ene-Reet Soovik

Ilmselt eeldatakse lugejalt mõningaid eelteadmisi tolleaegsest kirjanduspildist ja sõdadevahelistel aastatel Suurbritannias valitsenud poliitilisest meelsusest, kuid nende puudumisel võib kardetavasti selgusetuks jääda, milles ikkagi seisnes Orwelli erilisus omas ajas, mida Suurbritannias iseloomustas intellektuaalidele peaaegu kohustuslik vasakpoolsus. Kusagil tegutsevad muidugi mingid kommunistid, kellega seoses Orwellil lastakse õigustatud kriitikat viljelda, kuid näiteks 1930. aastaid kirjanduslugudes tänapäevani defineerivate luuletajate Audeni, Spenderi ja Day Lewisega vastandatakse teda mitte niivõrd poliitiliselt, kuivõrd tema homofoobseid mõtteavaldusi tsiteerides. Orwell liigub Meyersi käsitluses otsekui ideoloogilises isolatsioonis ja kokkuvõttes kipub jääma mulje, et kõik tema elus tuleneb vaid isiklikult omal nahal läbikogetust ja et sotsialismgi on midagi, mille ta on omaenese tarkusest välja mõelnud: ""Blairi sotsialism ei baseerunud poliitilistele ja majanduslikele põhimõtetele, vaid liberaalsetele ja humanistlikele veendumustele.
- Ene-Reet Soovik

Interpersonaalne kodu on kodu, kus ei olda üksi, vaid kodu, mida jagavad ja seeläbi tekitavadki õiged inimesed, perekond, ehkki Kaplinski enamasti seda üldnimetust ei kasuta, vaid pigem nimetab isikuid, kes moodustavad tuumpere: naine ja lapsed. Sageli kujutatakse lapsi luuletustes magavatena, mis mõistagi ongi aeg, mil kõige hõlpsam segamatult kirjatööd teha, ent mis samas muudab nad eriti kaitset ja turvatunnet vajavateks: kui kodu tähendab kaitstust, siis küllap tuleb luuleminal seda ise pakkuda.
- Ene-Reet Soovik

Inimesed ütlevad üksteisele söör ja sõidavad esimese klassi piletiga - see ei saa olla Orwell!"" kirjutas üks üliõpilane 1930. aastate briti kirjanduse eksamil tundmatut teksti analüüsides. Ega tudeng eksinudki - katkend pärines hoopis George Orwelliga samal aastal sündinud Evelyn Waugh'lt.
- Ene-Reet Soovik

Edgar Kant kutsus geograafe üles uurima vahetut aistilist miljööd, seda füüsilist keskkonda, kus me viibime. Olgugi et nende uurimistulemused kunagi teosena ei avaldatud, siis tundub, et osa nendest ilmusid Kangro ilukirjanduslikus teoses.
- Ene-Reet Soovik

Edgar Kant kutsus geograafe üles uurima vahetut aistilist miljööd, seda füüsilist keskkonda, kus me viibime. Olgugi et nende uurimistulemused kunagi teosena ei avaldatud, siis tundub, et osa nendest ilmusid Kangro ilukirjanduslikus teoses.
- Ene-Reet Soovik

Edgar Kant kutsus geograafe üles uurima vahetut aistilist miljööd, seda füüsilist keskkonda, kus me viibime. Olgugi et nende uurimistulemused kunagi teosena ei avaldatud, siis tundub, et osa nendest ilmusid Kangro ilukirjanduslikus teoses.
- Ene-Reet Soovik

Kuid kohanemine ja kodunemine on siiski võimalik; sellised äraolu- ja kuulumatusmõtisklused hõlmavad üldiselt suuremat ruumiüksust kui kodumaja, ning kui kitsamalt nähtud kodu tingimata määratleda veresidemete kaudu, siis on igati loogiline, et luulemina jaoks defineerivad seda eelkõige lapsed, kodu õiguspärased asukad ning peamised kodu markeerijad Kaplinski luules. Ka siis, kui luuletaja oletab, et nomaadlus võiks olla inimestele geneetiliselt kaasa antud , ei tähenda see, et tähtsuse kaotavad kodusust toetavad elemendid, inimsuhted ja valgussõõr lõkketule ääres, kus samuti magavad lapsed ning mis bachelard'liku valgusvihuna vastandub mittekodu pimedusele.
- Ene-Reet Soovik

Kuid kohanemine ja kodunemine on siiski võimalik; sellised äraolu- ja kuulumatusmõtisklused hõlmavad üldiselt suuremat ruumiüksust kui kodumaja, ning kui kitsamalt nähtud kodu tingimata määratleda veresidemete kaudu, siis on igati loogiline, et luulemina jaoks defineerivad seda eelkõige lapsed, kodu õiguspärased asukad ning peamised kodu markeerijad Kaplinski luules. Ka siis, kui luuletaja oletab, et nomaadlus võiks olla inimestele geneetiliselt kaasa antud , ei tähenda see, et tähtsuse kaotavad kodusust toetavad elemendid, inimsuhted ja valgussõõr lõkketule ääres, kus samuti magavad lapsed ning mis bachelard'liku valgusvihuna vastandub mittekodu pimedusele.
- Ene-Reet Soovik