“Eestisse jõudis uue naise kuvand peale II maailmasõda. Huvitav on märkida, et naistraktoriste eesti kunstis mulle teadaolevalt kujutatud peaaegu ei olegi. Küll aga oli märgatav uue naise visuaal massimeedias või õnnitluskaardil. Oleme ehk kõik juhtunud nägema lõbusaid naistepäevakaarte, kus kosmonaut Valentina Tereškova lillekimbuga naeratab või kus on kujutatud müüri laduvaid naisi. Omaette ulmeline vaatemäng olid iluvõimlejad ja riistvõimlejad paraadidel, rongkäikudel ja pidustustel, kus nad moodustasid ülalt taevast vaadatuna erinevaid sümboleid ja sõnu, nagu ""1. mai"" või ""rahu"". Rongkäik, mis sisaldas heroilistes poosides iluvõimlejaid mootorrattal helge tuleviku poole kihutamas, ei olnud mitte asjatu ajaraiskamine. Uue nõukogude naise ja mehe idee kehastus neiski.”
“Suhtumine ümbritsevasse, sealhulgas soorollidesse areneb märkamatute vihjete, žestide ja toonivarjundite abil. Eesti keeles on käibel varjatud soolised väärtushinnangud. Neid leidub isegi 2009. aastal koostatud eesti keele seletavas sõnaraamatus. Peidetult on hinnangud ohtlikumad kui otsesõnu öeldes, sest keel kujundab mõtlemist, aga poolnähtamatut on keerulisem märgata. Info, mis jääb hajusalt tagaplaanile, ei pälvi meilt piisavalt tähelepanu ega ärgita kriitiliselt mõtlema.”
“Isegi perekonnad ei toetanud alati naise otsust traktorirooli asuda. Ilma julgustavate eeskujudeta võib minna kauem aega, kuni inimene midagi oma olukorra parandamiseks ette söandab võtta.”
“Naist on läbi ajaloo kujutatud pigem ohvri rollis ning minus tekkis huvi, kas üldse on naisi, keda ajaloos on kajastatud kangelastena ja kuidas. Paraku on naised nii suurest ajaloost kui ka kooliõpikutest välja jäetud. Alles viimastel aastakümnetel on hakatud olulisi naisi tagantjärele ajalukku sisse kirjutama.”
“Võttes ette popkultuuri superkangelased, siis naissoost kangelasi kujutatakse rohkem nõnda, et nad vastaksid maskuliinsetele vaatamisviisidele. Üleseksualiseerimine on kangelannade puhul märgatavam kui nende meessoost kaaslaste puhul. Rõhutatakse füüsilisi soolisi omadusi ning ka riietust ja üldist stiili nii, et see pakuks mehe pilgule naudingut.”
“Vähe on naissoost kangelasi, kel oleks samaväärne kaal nagu Eesti mütoloogias Kalevipojal või reaalselt eksisteerinud Georg Otsal, Juri Gagarinil jpt. Naised on nii kõvasti ""nõrgema soona"" meie kultuurimällu sööbinud, et me ei oskagi neid kangelastena näha. Me ei märka seda, millesse ei usu ja mille peale ei ole kunagi tulnud. Kunstniku roll on avada nähtusi uudse nurga alt.”