Clergyman's

“Tema elu kaudu hakkame paremini mõistma ajastut, millesse ta püüdis ennast sobitada ja mida samal ajal ka muuta.” – Juhan Viiding

“Mis on see inimese osa” – Juhan Viiding

“Urve Karuks, ""Sina peaksidki ju Teda tundma"", cit. via: Sirje Kiin, ""Urve Karuksi avastamata maailm"", rmt: Urve Karuks, ""Kogutud luuletused"", 2019, lk 318” – Juhan Viiding

“Juhani tuba oli lakooniline: kirjutuslaud, voodi ja raamatud. Ta pani mind laua taha istuma ja läks kööki teed keetma. Mu pilk jäi peatuma laual lebavatel täiskirjutatud kaartidel. Kaartidel olid kirjas luuletused. Tean tunnistama, et ma polnud kunagi midagi nii head lugenud... Kui Juhan köögist tagasi tuli, küsisin: ""Kust sa need said?"" ""Ma teen neid,"" vastas tema. ""Kas sul on neid veel?"" ""On küll,"" vastas ta, tõmbas voodi alt välja kollase Lutheri vabriku vineerkohvri ja tegi selle lahti. Kohver oli täidetud kaartidega... Siis algas luulelugemine, mis kestis hommikuni. /---/” – Juhan Viiding

“Mis on see luuletaja luule?"" Kogust ""Ma olin Jüri Üdi"", 1978” – Juhan Viiding

“Juhan palus mitte unustada, et kõik inimesed on oma parimail hetkil poeedid ja oma halvimail on nad lihtsalt inimesed. Luules on see, kes nad tahaksid olla oma parimail hetkil.” – Juhan Viiding

“Kuid paradoksaalselt, unustades või isegi teadmata midagi sellest ajast, on Jüri Üdi ja Juhan Viidingu luuletused, tema hääl ja rütmid, see eriline ""kurb soojus"" saanud märkamatult osaks meie omavahelisest igapäevakõnest. Ainuüksi Juhan Viidingu nimigi pingutab keele napiks, paneb häälde, puhastab liigsetest sõnadest. Viidingu tekste laulab ja õpib pähe ka praegune noorus. Ehk sageli teadmatagi, kes on sõnade autor: ""Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodu­koht…""! Juhan Viidingu tundlik ja dramaatiline, justkui pidevas katkemisolekus luuletajanatuur, tema tähendustest pingul tekstid on salvestunud eesti kultuuri süvakihtidesse. See on häälestanud põlvkondi. Jüri Üdi luule on olnud eesti noorte üheks suuremaks mõjutajaks pärast Gustav Suitsu ""Elu tuld"". Luulerevolutsioon, jäljendajad? Või luulekeel, mis imbub ajatult verre juba esimesel kokkupuutel, allumata tahtele ja küsimata, milleks.” – Juhan Viiding

“Juhan Viiding on eesti luuletaja, kellest peab kõnelema kogu aeg. Tema tähtsust ei pea rõhutama. Kõik teavad niigi. Ta vajas olemiseks palju ruumi, palju inimesi enda ümber. Teda austati ja armastati sügavalt nendel ülekohtustel nõukogude kümnenditel, mille keskel elades tema luule sündis .” – Juhan Viiding

“Tõnis Rätsep, cit. via Mari Tarand, ""Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga"". Teine, parandatud trükk. Ilmamaa 2008, lk 250” – Juhan Viiding

“Ta istub"". Kogust ""Tänan ja palun"", 1983” – Juhan Viiding

“Juhan Viiding ""Vana mehe laul” – Juhan Viiding

“Ja üle lauaplaadi päevinäinud pruuni” – Juhan Viiding