Clergyman's

Korraga elustuvad Autorid neile omases iginooruses. Nad edastavad omaenda kannatusi, meeleolu, tundeid ja muljeid ning seda tohutut sõnastikku, millest haaran möödaminnes midagi vajalikku.
- Ly Lestberg

Aga Autor ei taipa seejuures ikkagi, miks tema surema peaks. Nimi ja autorsus pole ju midagi nii erilist ja ihaldusväärset. Kuid ühel imekaunil päikeselisel kevadpäeval tunneb ta lehte lugedes äkitselt üht sõnumit tuppa kanduvat. Milleks osutub ootamatu kopeerijate ning reprodutseerijate liidu esiliikmeks asumise mõte. Autor haarab sellestki väljakutsest kinni temale omaselt tagasihoidlik-kirglikul moel, lootes niiviisi lustides lõpuks ometi lähemale jõuda tema surmamõistmise lätetele. Aga isegi Barthes'i asjaomase nendingu tagamaades ilmneb peagi liigne annus mitmetimõistmise võimalusi. Mida Autoril oligi tarvis enesele tõestada. Et edaspidigi lihtsalt olla, tunda ning tegutseda. Ja anda kõigile võimalus sellest osa saada. Et elada kuniks antud.
- Ly Lestberg

Autor on elanud teadmises, et uus ja algupärane pole sünonüümid, sest tema romantilise loomuse ainus õigustus on olla originaalne . Et vahendada ajastu ideaale . Aga uus? Olla põhimõtteliselt uut tüüpi kaunishing või karjerist või variser; kuningas, kerjus või dissident? Ei, ei... Ses pole küll midagi uut siin päikese all.
- Ly Lestberg

Tõtt öeldes tunneb Autor pea alati pisukest kohmetust sõnade ""looja"", ""kunstnik"", ammugi siis ""prohvet"" ees. Puhta lehena samastuks ta koos teiste omataolistega pigem erinevatel sagedustel ja lainepikkustel tundlevate vastuvõtjate metafooriks, mis eri paigus ja olukordades paiknedes laotusest pingsalt Inimesse puutuvat peilida püüab.
- Ly Lestberg

Olen hakanud nägema tantsuliigutuse elemente ka kõige rutiinsemais igapäevatoiminguis. Seda isegi/eriti sisse- ja väljahingamises.
- Ly Lestberg